Selgusid Looduskaitseaasta ja Lugemisaasta ühise omaloominguvõistluse “Seigeldes looduse raamatus“ tulemused. Võistlusest võttis osa 482 inimest 716 tööga. Jutte ja luuletusi saadeti ka Krimmist Aleksandrovka külast, Brüsselist ja Petserist.
Žüriis koosseisus Krista Ojasaar (esimees), Juhani Püttsepp, Triin Ploom, Berk Vaher ja Kristel Kiigemägi pidasid tööde hindamisel silmas originaalsust, head kujundiloomet, sisukust, isikliku emotsiooni olemasolu, ainestiku tabamist ja head keeletaju. Žürii otsustas välja anda välja järgmised auhinnad:
1.-3. klass
I koht – Kristin Kari (Osula Põhikool) näidend „Loomade oma laat“
II koht – Anette-Viktoria Kuuskmani (Brüsseli II Euroopa Kool Belgias) jutt „Looduse võimsus ja ilu“
III koht – Eileen Kadastiku (Paide Gümnaasium) jutt „Minu pihlakapuu“
Eripreemia – Karl Daniel Palgi (Võru Kreutzwaldi Gümnaasium) jutt „Kuusekese lugu“
Žürii otsustas selles vanuserühmas ära märkida veel kolm tööd:
Getter Dolgoševi (Orava Põhikool) luuletus „Loodus“
Jos Kristian Krevaldi luuletus (Osula Põhikool) „Põdra lugu“
Anette-Liis Täkkeri (Osula Põhikool) jutt „Sulbi salajane metsaelu“
4.-6. klass
I koht – Oliver-Sander Luige (Parksepa Keskkool) luuletus „Sügisel“
II koht – Eva Ikkoneni jutt (Tallinna Inglise Kolledž) „Tere, sõber!“
III koht – Rasmus Nikkeli (Lihula Gümnaasium) jutt „Loomade jalgpalli MM“
Eripreemia – Karl Kuhlbergi (Kiili Gümnaasium) jutt „Loodusehoidjad“
Eripreemia – Joosep Pärna (Tallinna Inglise Kolledž) jutt „Lehtede maailm“
Žürii otsustas selles vanuserühmas ära märkida veel kaks tööd:
Richard-Erich Trestipi (Väike-Maarja Gümnaasium) näidend „Metsaäärne“
Filikitata Feezita Velliste (Tallinna Liivalaia Gümnaasium) luuletused „Sügis“ ja „Oi, sügis!“
7.-9. klass (sh kutsekoolid)
I koht – Liisa Meidla (Tudulinna Põhikool) jutt „Sügis loeb lehti“
II koht – Claudia Trossi (Pala Kool) jutt „Metsavesi“
III koht – Keily Tammaru (Viljandi Carl Robert Jakobsoni nim. Gümnaasium) luuletus „Varahommikul pilliroos“
Žürii otsustas selles vanuserühmas ära märkida veel kaks tööd:
Anna Maria Tossi (Tudulinna Põhikool) näidend „Kes on parim?“
Hanna-Maria Vase (Pärnu Vanalinna Põhikool) luuletused „Väikesed kabjad“ jt
10.-12. klass (sh kutsekoolid)
I koht – Mart Matteus Kampuse (Tallinna Ühisgümnaasium) jutt „Pilkav pimedus“
II koht – Maryliis Teinfeldti (Tapa Gümnaasium) luuletus „Uhkusega“
III koht – Talvike Mändla (Tarvastu Gümnaasium) luuletus „Üks imeline lugu“
Eripreemia – Laura Zireli (Tallinna Arte Gümnaasium) näidend „Reinuvader avastab Eestimaad“
Žürii otsustas selles vanuserühmas ära märkida veel kaks tööd:
Konstatin Jefimovi (Viimsi Keskkool) luuletus „Kui seda metsa ees ei oleks“
Seila Jermanni (Tallinna Ühisgümnaasium) luuletus „Sõber“
Täiskasvanud
I-II koht – Arne Laansalu jutt „Kirjad kooliõele…“
I-II koht – Maarja Soone pealkirjata jutt
III koht – Christi Sepa jutt “Killukesi Krimmist“
Žürii otsustas selles vanuserühmas ära märkida veel kuus tööd:
Veronika Ariva luuletused „Sünergia“ jt
Indrek Hoopi luuletused „Looduse tee on…“ jt
Marika Johansoni luuletused „Sinililled“ jt
Kalju Rohtla jutt „Koiva jõgi ja saarmas“
Sten Sanga luuletus „Minu kodu“
Rain Vellerinna luuletus „Külaline“
Auhindamine toimub 22. detsembril 2010 kell 13 Tartus Kirjanduse Majas (Vanemuise 19). Võistlustöödest teevad kokkuvõtte žürii liikmed, loodusest räägib ja oma luulet loeb biosemiootik ja luuletaja Timo Maran.
Friday, December 17, 2010
Sunday, June 27, 2010
Alanud on ulmekirjanduse auhinna Stalker hääletus
Eesti ulmeühing annab teada, et on alanud Eesti ulmeauhinna Stalker 2010 hääletus, teiste seas kandideerivad aasta parima Eesti ulmeromaani kategoorias varemgi auhinna võitnud Indrek Hargla ja Leo Kunnas.
Selleaastased ulmeauhindade võitjad kuulutatakse välja Eesti ulmehuviliste aastakokkutulekul Estcon 2010 17. juuli õhtul Saarjärvel Põlvamaal.
Eesti Ulmeühingu väljaantavad ulmeauhinnad Stalker jagatakse seekord kolmeteistkümnendat korda ning sel aastal viies kategoorias: parim tõlkeromaan, parim antoloogia või kogumik, parim tõlkejutt, parim eesti autori romaan ning parim eesti autori jutt.
Auhindade laureaadid selguvad lugejaküsitluse tulemusel, seega on kõigil huvilistel võimalik mõjutada oma lemmikute poolt hääletades küsitluse tulemust.
Konkureerivad Indrek Hargla ja Leo Kunnas
Parima eesti ulmeromaani kategoorias kandideerivad mitmed varasematel aastatel auhinnatud teoste järjeosad. Näiteks pretendeerib auhinnale enimauhinnatud kodumaise ulmekirjaniku Indrek Hargla romaan «Frenchi ja Koulu reisid», triloogia esimene osa «French ja Koulu» võitis auhinna 2006. aastal, teine osa tuli 2008. aastal teiseks, kaotades rahvakirjanik Andrus Kivirähki romaanile «Mees, kes teadis ussisõnu».
Samuti kandideerib auhinnale endise sõjaväelase, kolonelleitnandi auastmes kirjaniku Leo Kunnase romaan «Gort Ashryn. II osa: Sõda», eelmisel aastal võitis samas kategoorias Stalkeri just Kunnase militaarse fantastika valda kuuluva triloogia esimene osa «Gort Ashryn. I osa: Enne viimast sõda».
Aga auhinnale kandideerivad ka näiteks Nikolai Baturini «Delfiinide tee», Enn Kasaku «Vaba pattulangemise seadus», Tamur Kusnetsi «Hundipäikese aeg II: Vaen võtab verejälje», Robert Randma «Sigaret», Tiit Tarlapi «Meie, kromanjoonlased» ning Maniakkide Tänava «Surmakarva», kokku pretendeerivad auhinnale tervelt 14 möödunud aastal ilmunud algupärast ulmeromaani.
Tõlkeromaane Isaac Asimovist George R. R. Martinini
Parima tõlkeromaani kategoorias on mitme teosega esitatud tänapäeva suured bestsellerikirjanikud George R. R. Martin, Terry Pratchett, Stephen King ja Stephenie Meyer. Tõlkeromaani tiitlit lähevad jahtima ka mitmed populaarsed fantaasiakirjanikud nagu Robin Hobb, Christopher Paolini ja Patrick Rothfuss.
Angloameerika ulmeklassikutest on nimekirjas Isaac Asimov, Arthur C. Clarke, Robert A. Heinlein, Michael Crichton ja Roger Zelazny. Moodsa teadusliku fantastika tippudest leiab auhinnanominentide seast Charles Strossi, Lois McMaster Bujoldi, Tim Powersi, Chris Woodingi ja Charles de Linti teosed. Kokku on nimekirjas 40 tõlkeromaani.
Hääletamine
Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat, ei ole vaja tingimata hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, võib need kategooriad vahele jätta.
Paremusjärjestused tuleb saata aadressil stalker@ulme.ee. Arvesse lähevad kuni 11. juulini 2010 (kaasa arvatud) laekunud hääled.
Stalker 2010 hääletusnimekirjad leiab aadressilt http://www.ulme.ee/Stalker/2010/2010-haeaeletusnimekiri
Ulmehuviliste aastakokkutuleku Estcon 2010 kohta leiab infot aadressilt http://www.ulme.ee/Estcon/Estcon-2010 ning oma lehekülg on üritusel ka suhtlusvõrgustikus Facebook: http://www.facebook.com/group.php?gid=117178714986167
Selleaastased ulmeauhindade võitjad kuulutatakse välja Eesti ulmehuviliste aastakokkutulekul Estcon 2010 17. juuli õhtul Saarjärvel Põlvamaal.
Eesti Ulmeühingu väljaantavad ulmeauhinnad Stalker jagatakse seekord kolmeteistkümnendat korda ning sel aastal viies kategoorias: parim tõlkeromaan, parim antoloogia või kogumik, parim tõlkejutt, parim eesti autori romaan ning parim eesti autori jutt.
Auhindade laureaadid selguvad lugejaküsitluse tulemusel, seega on kõigil huvilistel võimalik mõjutada oma lemmikute poolt hääletades küsitluse tulemust.
Konkureerivad Indrek Hargla ja Leo Kunnas
Parima eesti ulmeromaani kategoorias kandideerivad mitmed varasematel aastatel auhinnatud teoste järjeosad. Näiteks pretendeerib auhinnale enimauhinnatud kodumaise ulmekirjaniku Indrek Hargla romaan «Frenchi ja Koulu reisid», triloogia esimene osa «French ja Koulu» võitis auhinna 2006. aastal, teine osa tuli 2008. aastal teiseks, kaotades rahvakirjanik Andrus Kivirähki romaanile «Mees, kes teadis ussisõnu».
Samuti kandideerib auhinnale endise sõjaväelase, kolonelleitnandi auastmes kirjaniku Leo Kunnase romaan «Gort Ashryn. II osa: Sõda», eelmisel aastal võitis samas kategoorias Stalkeri just Kunnase militaarse fantastika valda kuuluva triloogia esimene osa «Gort Ashryn. I osa: Enne viimast sõda».
Aga auhinnale kandideerivad ka näiteks Nikolai Baturini «Delfiinide tee», Enn Kasaku «Vaba pattulangemise seadus», Tamur Kusnetsi «Hundipäikese aeg II: Vaen võtab verejälje», Robert Randma «Sigaret», Tiit Tarlapi «Meie, kromanjoonlased» ning Maniakkide Tänava «Surmakarva», kokku pretendeerivad auhinnale tervelt 14 möödunud aastal ilmunud algupärast ulmeromaani.
Tõlkeromaane Isaac Asimovist George R. R. Martinini
Parima tõlkeromaani kategoorias on mitme teosega esitatud tänapäeva suured bestsellerikirjanikud George R. R. Martin, Terry Pratchett, Stephen King ja Stephenie Meyer. Tõlkeromaani tiitlit lähevad jahtima ka mitmed populaarsed fantaasiakirjanikud nagu Robin Hobb, Christopher Paolini ja Patrick Rothfuss.
Angloameerika ulmeklassikutest on nimekirjas Isaac Asimov, Arthur C. Clarke, Robert A. Heinlein, Michael Crichton ja Roger Zelazny. Moodsa teadusliku fantastika tippudest leiab auhinnanominentide seast Charles Strossi, Lois McMaster Bujoldi, Tim Powersi, Chris Woodingi ja Charles de Linti teosed. Kokku on nimekirjas 40 tõlkeromaani.
Hääletamine
Hääletamiseks tuleb reastada igas kategoorias kolm paremat, ei ole vaja tingimata hääletada kõigis kategooriates – kui mingis kategoorias ei suuda kolme paremat leida, võib need kategooriad vahele jätta.
Paremusjärjestused tuleb saata aadressil stalker@ulme.ee. Arvesse lähevad kuni 11. juulini 2010 (kaasa arvatud) laekunud hääled.
Stalker 2010 hääletusnimekirjad leiab aadressilt http://www.ulme.ee/Stalker/2010/2010-haeaeletusnimekiri
Ulmehuviliste aastakokkutuleku Estcon 2010 kohta leiab infot aadressilt http://www.ulme.ee/Estcon/Estcon-2010 ning oma lehekülg on üritusel ka suhtlusvõrgustikus Facebook: http://www.facebook.com/group.php?gid=117178714986167
Kohe algab Lugemisaasta kirjandussaade!
"Keda Sina viimati lugesid?" küsib Vikerraadio
Alates 28. juunist algab Vikerraadios kirjandussari "Keda sina viimati lugesid?"
Sarja eesmärk on tutvustada laiemale publikule eesti elavaid ja kirjutavaid kirjanikke läbi nende tekstide. Saatejuht Urmas Vadi kutsub igasse saatesse kirjaniku, kes räägib ühest teisest eesti kirjanikust, loeb ette tema tekste ja kommenteerib neid. Kuulaja saab teada, miks see kirjanik on oluline, mida ta kirjutab ja kuidas.
Järgmises saates on külaliseks see, kellest eelmises saates räägiti kuni ring – kolmkümmend kirjanikku – saab täis. Saates osalevad näiteks Jan Kaus, Priidu Beier, Jürgen Rooste, Kivisildnik, Contra, Olavi Ruitlane, Andrus Kivirähk, Doris Kareva, Maarja Kangro, Hannes Varblane, Tõnu Õnnepalu, Peeter Sauter, Kristiina Ehin, jt.
Saatesarja autorid on Urmas Vadi ja Külli Tüli ning sari on üks osa Lugemisaasta programmist.
"Keda sina viimati lugesid?" on Vikerraadio eetris suvel alates 28. juunist igal tööpäeval kell 14.05, kordusena kell 19.05.
Alates 28. juunist algab Vikerraadios kirjandussari "Keda sina viimati lugesid?"
Sarja eesmärk on tutvustada laiemale publikule eesti elavaid ja kirjutavaid kirjanikke läbi nende tekstide. Saatejuht Urmas Vadi kutsub igasse saatesse kirjaniku, kes räägib ühest teisest eesti kirjanikust, loeb ette tema tekste ja kommenteerib neid. Kuulaja saab teada, miks see kirjanik on oluline, mida ta kirjutab ja kuidas.
Järgmises saates on külaliseks see, kellest eelmises saates räägiti kuni ring – kolmkümmend kirjanikku – saab täis. Saates osalevad näiteks Jan Kaus, Priidu Beier, Jürgen Rooste, Kivisildnik, Contra, Olavi Ruitlane, Andrus Kivirähk, Doris Kareva, Maarja Kangro, Hannes Varblane, Tõnu Õnnepalu, Peeter Sauter, Kristiina Ehin, jt.
Saatesarja autorid on Urmas Vadi ja Külli Tüli ning sari on üks osa Lugemisaasta programmist.
"Keda sina viimati lugesid?" on Vikerraadio eetris suvel alates 28. juunist igal tööpäeval kell 14.05, kordusena kell 19.05.
Tuesday, May 4, 2010
Ivo Linna esitles Muhus mälumänguraamatut
Lugemisaasta reklaamis ütleb Ivo Linna, et lugemine on tema jaoks püha toiming. Ja et lastel ikka jõukohast ja huvitavat lugemist jätkuks, on ta kirjutanud raamatu. Mälumängudest. Kel huvi, see lugegu edasi. Järgnev info on tulnud Muhumaalt.
*
Lugemisaasta 2010 raames pidas Ivo Linna innustava loengu Muhu põhikooli õpilastele.
Kohtumisel õpilastega kirjeldas Ivo Linna värvikate näidete ja enda lapsepõlve lemmikraamatute eeskuju varal, miks on lugemine kõige arendavam ja elamusterohkem tegevus.
Üritus kulmineerus uue lasteraamatu „Mälumängud lastele” esitlusega, kus Ivo Linna kinkis igale Muhu põhikooli õpilasele oma allkirjaga mälumänguraamatu.
Raamatus on kokku 60 mängu kolmes raskusastmes ning väljaanne jaguneb kaheks suuremaks osaks: 1. osa koondab Eesti küsimusi, 2. osa küsimusi teemal “Meilt ja mujalt”. Teemade valdkond on lai – alates muinasjuttudest, mõistatustest ja staaridest kuni geograafia, tehnika ja spordini. Küsimuste vastused on paigutatud käepäraselt lehekülje pöördele.
Raamat annab asjaliku ülevaate mälumängu ajaloost ja tutvustab lühidalt mälu treenimise võimalusi. Raamatu üks toimetajatest on Eesti üks tuntumaid mälumängusõpru Ivo Linna. Sellele raamatule on andnud kiitva hinnangu ka Mnemoturniiri tarkade klubi.
“Mälumängud lastele” on tore abimees nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Selle selge ülesehitus teeb viktoriinide ja mälumänguvõistluste korraldamise lihtsaks ja lõbusaks.
Raamatu esilehel köidab pilku lustakas tegelane, kelle nimi on Mõttelind. Too vahva tüüp saadab lugejaid läbi kogu raamatu. Tema ülesandeks on meile meelde tuletada, et igaühes meist ootab lendulaskmist teadmishimuline Mõttelind, kes armastab teadmisi ja tarkust.
*
Kes soovib raamatust rohkem teada, siis siin on "strateegilised mõõdud" ja kirjastuse kontaktid:
„Mälumängud lastele”
Väljaandja: Kirjastus Cum Laude
Maht: 144 lehekülge
Formaat: 168 x 210, kõva kaas
Kunstnik: Piia Maiste
Lisainfo : Alari Kasemaa, tel. +372 50 10105
e-mail: alari@cumlaude.ee
*
Lugemisaasta 2010 raames pidas Ivo Linna innustava loengu Muhu põhikooli õpilastele.
Kohtumisel õpilastega kirjeldas Ivo Linna värvikate näidete ja enda lapsepõlve lemmikraamatute eeskuju varal, miks on lugemine kõige arendavam ja elamusterohkem tegevus. 
Üritus kulmineerus uue lasteraamatu „Mälumängud lastele” esitlusega, kus Ivo Linna kinkis igale Muhu põhikooli õpilasele oma allkirjaga mälumänguraamatu.
Raamatus on kokku 60 mängu kolmes raskusastmes ning väljaanne jaguneb kaheks suuremaks osaks: 1. osa koondab Eesti küsimusi, 2. osa küsimusi teemal “Meilt ja mujalt”. Teemade valdkond on lai – alates muinasjuttudest, mõistatustest ja staaridest kuni geograafia, tehnika ja spordini. Küsimuste vastused on paigutatud käepäraselt lehekülje pöördele.
Raamat annab asjaliku ülevaate mälumängu ajaloost ja tutvustab lühidalt mälu treenimise võimalusi. Raamatu üks toimetajatest on Eesti üks tuntumaid mälumängusõpru Ivo Linna. Sellele raamatule on andnud kiitva hinnangu ka Mnemoturniiri tarkade klubi.
“Mälumängud lastele” on tore abimees nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Selle selge ülesehitus teeb viktoriinide ja mälumänguvõistluste korraldamise lihtsaks ja lõbusaks.Raamatu esilehel köidab pilku lustakas tegelane, kelle nimi on Mõttelind. Too vahva tüüp saadab lugejaid läbi kogu raamatu. Tema ülesandeks on meile meelde tuletada, et igaühes meist ootab lendulaskmist teadmishimuline Mõttelind, kes armastab teadmisi ja tarkust.
*
Kes soovib raamatust rohkem teada, siis siin on "strateegilised mõõdud" ja kirjastuse kontaktid:
„Mälumängud lastele”
Väljaandja: Kirjastus Cum Laude
Maht: 144 lehekülge
Formaat: 168 x 210, kõva kaas
Kunstnik: Piia Maiste
Lisainfo : Alari Kasemaa, tel. +372 50 10105
e-mail: alari@cumlaude.ee
Tuesday, April 13, 2010
Lugemisaasta Valga Põhikoolis
Valga Põhikool nimetati hiljuti Eesti kauneimaks kooliks 2009. aastal. Lisaks ilusale majale on selles koolis ka vahva vaim. Eriti rõõmustab mu südant muidugi lugemisele pühendatud tegevus. Valga Põhikoolis toimuvad terve aasta vältel lugemisaasta üritused
Tsiteerin siinkohal 2.A klassi juhatajat Anneli Lõokest:
Lugemisaasta saabus meie klassi juba õppeaasta alguses. Valmistuda tuli igaks õppeveerandiks kokkulepitud raamatute lugemistestideks. Et raamatud ei ununeks ning jääksid ka meelde, siis on meie lugemisvara hoidjaks lugemispäevik. Kõik raamatud, mis on loetud (ka lisalugemisvara) märgitakse lugemispäevikusse. Selle alusel sai koostatud I poolaastal tublimate lugejate nimekiri. Meie klassi tublimad raamatulugejad I poolaastal olid Kadi-Heike Kuus, Triinu Marten, Käthrin Kanep, Karel-Andreas Palmiste, Joel Raidve, Stella Sisas, Kädvi Kartsepp.
Veebruarikuu alguses sai teoks mõte, et kõikide laste loetud raamatud ritta panna ning teha üks tore lõbus värviline Raamatuuss. Idee meeldis lastele ning peagi sai meie klassi Raamatuuss, kellele lapsed ühiselt hääletuse teel nimeks panid Jerry. See uss saab pikemaks siis, kui mõni laps klassist on järjekordse raamatu läbi lugenud.
Peale selle kujunes meie klassi ka tore Lugemisnurk, kuhu lapsed tõid padja või pehme loomaksese istumiseks. Lugemisnurgas saavad lapsed aega veeta raamatute lugemisega. Selleks, et midagi omaette lugeda, on vaja raamatuid. Nii on meil ka oma koht ka raamaturiiulil, kuhu lapsed kodust tõid oma lemmikraamatu. Peale selle on meil hea koostöö ka Valga Keskraamatukoguga, kust me saame vahepeal ka klassi mahakantuid lasteraamatuid lugemiseks ja kasutamiseks.
Klassi ühes nurgas on lugemisaasta tähistamiseks mõeldud stend, milles saame teada aabitsa ning raamatute ajaloost. Stendi ülesanne pole vaid klassi kaunistada, vaid selle materjali läbitöötamiseks on mõeldud ka tööleht. Iga õpilane saab individuaalse töölehe ning võimaluse kasutada selle täitmiseks stendimaterjali. Tublimad saavad ka autasustatud.
Sellega meie klassi ideed veel ei lõpe. Igal reedel loosime klassis 4 õpilast, kes valivad vabalt ühe raamatu ja loevad seda järgmisel reedel klassis ette. Meie nimetame seda päeva Ettelugemisreedeks. Meie esimene Ettelugemisreede toimus 12.veebruaril, kus klassile lugesid oma vabalt valitud raamatust ette Joel Raidve, Erika Buda, Stella Sisas ja Silver Sepp.
Loodetavasti toimub igas koolis midagi sama toredat. Andke sellest teada, ärge hoidke oma tegemisi ja mõtteid peidus!
Krista
Tsiteerin siinkohal 2.A klassi juhatajat Anneli Lõokest:
Lugemisaasta saabus meie klassi juba õppeaasta alguses. Valmistuda tuli igaks õppeveerandiks kokkulepitud raamatute lugemistestideks. Et raamatud ei ununeks ning jääksid ka meelde, siis on meie lugemisvara hoidjaks lugemispäevik. Kõik raamatud, mis on loetud (ka lisalugemisvara) märgitakse lugemispäevikusse. Selle alusel sai koostatud I poolaastal tublimate lugejate nimekiri. Meie klassi tublimad raamatulugejad I poolaastal olid Kadi-Heike Kuus, Triinu Marten, Käthrin Kanep, Karel-Andreas Palmiste, Joel Raidve, Stella Sisas, Kädvi Kartsepp.
Veebruarikuu alguses sai teoks mõte, et kõikide laste loetud raamatud ritta panna ning teha üks tore lõbus värviline Raamatuuss. Idee meeldis lastele ning peagi sai meie klassi Raamatuuss, kellele lapsed ühiselt hääletuse teel nimeks panid Jerry. See uss saab pikemaks siis, kui mõni laps klassist on järjekordse raamatu läbi lugenud.
Peale selle kujunes meie klassi ka tore Lugemisnurk, kuhu lapsed tõid padja või pehme loomaksese istumiseks. Lugemisnurgas saavad lapsed aega veeta raamatute lugemisega. Selleks, et midagi omaette lugeda, on vaja raamatuid. Nii on meil ka oma koht ka raamaturiiulil, kuhu lapsed kodust tõid oma lemmikraamatu. Peale selle on meil hea koostöö ka Valga Keskraamatukoguga, kust me saame vahepeal ka klassi mahakantuid lasteraamatuid lugemiseks ja kasutamiseks.
Klassi ühes nurgas on lugemisaasta tähistamiseks mõeldud stend, milles saame teada aabitsa ning raamatute ajaloost. Stendi ülesanne pole vaid klassi kaunistada, vaid selle materjali läbitöötamiseks on mõeldud ka tööleht. Iga õpilane saab individuaalse töölehe ning võimaluse kasutada selle täitmiseks stendimaterjali. Tublimad saavad ka autasustatud.
Sellega meie klassi ideed veel ei lõpe. Igal reedel loosime klassis 4 õpilast, kes valivad vabalt ühe raamatu ja loevad seda järgmisel reedel klassis ette. Meie nimetame seda päeva Ettelugemisreedeks. Meie esimene Ettelugemisreede toimus 12.veebruaril, kus klassile lugesid oma vabalt valitud raamatust ette Joel Raidve, Erika Buda, Stella Sisas ja Silver Sepp.
Loodetavasti toimub igas koolis midagi sama toredat. Andke sellest teada, ärge hoidke oma tegemisi ja mõtteid peidus!
Krista
Eelreklaam! Eelreklaam!
Lugemisaasta raamatutuur
koostöös Tartu kirjandusfestivaliga Prima Vista
TALLINN – KOHILA – RAPLA – TÜRI – PÕLTSAMAA – JÕGEVA – VÄIKE-MAARJA – KADRINA – LOKSA – TALLINN
• Reede, 23. aprill 2010
Esinevad Dagmar Lamp ja Roy Strider
Kohila: raamatukogu juures kell 11.00-12.30
Rapla: Karmani kaubamaja parklas 14.00-16.00
Kirjanikud esinevad kell 15.00
Türi: Türi Kolledži juures kell 17.00-19.00
• Laupäev, 24. aprill 2010
Esinevad Olavi Ruitlane ja Armin Kõomägi
Põltsamaa – Roosisaarel kell 10.00-12.00
Jõgeva – Jõgeva Linnaraamatukogu juures kell 13.30-15.00
Väike-Maarja – Väike-Maarja raamatukogu juures kell 16.00 – 17.30
• Pühapäev, 25. aprill 2010
Esinevad Aidi Vallik ja Heiki Vilep
Kadrina - Kadrina raamatukogu juures kell 11.00-13.00
Loksa - Loksa Raamatukogu juures kell 15.00-17.00
Vaata kogu teekonda KAARDIL !
koostöös Tartu kirjandusfestivaliga Prima Vista
TALLINN – KOHILA – RAPLA – TÜRI – PÕLTSAMAA – JÕGEVA – VÄIKE-MAARJA – KADRINA – LOKSA – TALLINN
• Reede, 23. aprill 2010
Esinevad Dagmar Lamp ja Roy Strider
Kohila: raamatukogu juures kell 11.00-12.30
Rapla: Karmani kaubamaja parklas 14.00-16.00
Kirjanikud esinevad kell 15.00
Türi: Türi Kolledži juures kell 17.00-19.00
• Laupäev, 24. aprill 2010
Esinevad Olavi Ruitlane ja Armin Kõomägi
Põltsamaa – Roosisaarel kell 10.00-12.00
Jõgeva – Jõgeva Linnaraamatukogu juures kell 13.30-15.00
Väike-Maarja – Väike-Maarja raamatukogu juures kell 16.00 – 17.30
• Pühapäev, 25. aprill 2010
Esinevad Aidi Vallik ja Heiki Vilep
Kadrina - Kadrina raamatukogu juures kell 11.00-13.00
Loksa - Loksa Raamatukogu juures kell 15.00-17.00
Vaata kogu teekonda KAARDIL !
Kuidas Põlva Roosi Kooli õpilased lugusid jutustavad...
Sain Põlvast toreda kirja, mille täies ulatuses ja koos pidiga ära toon:
Põlva Roosi Kooli õpilased on aktiivsed lugemisaastast osavõtjad. Meie kooli õpilased õpivad toimetuleku- ja hoolduskooli õppekava alusel. Meil on lapsi, kelle jaoks on ise lugemine väga raske või ei saa ta sellega üldse hakkama. Ometi on igal lapsel õigus suhtlemisele. Nii saigi teoks Roosi Kooli isetehtud raamatute näitus. Iga õpilane sai võimaluse logopeedile jutustada mõni jutuke või lugu. Esialgu oli see ettepanek veidi võõrastav. Hiljem aga juhtus nii, et lapsed ise käisid küsimas, et millal jälle oma jutukest saab rääkida. Koos panime jutud kaante vahele: logopeed kirjutas jutud üles, trükkisime koos need ära ja lapsed joonistasid oma lugudele ka illustratsioonid. Mõned lapsed on kõnetud, nemad koostasid raamatu piktogrammide ja piltidega. Laste huvi endatehtud raamatu vastu on suur. Plaanis on igal aastal mitu korda raamatut täiendada, et sellest saaks tore parajalt paks lugemis- ja vaatamisvara. Meile meeldib ütlemine: "Igaühel on õigus suhelda ja sellest rõõmu tunda. Aidakem ainult selleks võimalust leida!" Nii me koos tegimegi.
Need paarkümmend õpilast, kes raamatuid tehes lugusid jutustama õppisid, väärivad suurt kiitust, samamoodi ka nende õpetajad ja logopeed.
Siin on veel üks foto samade laste loominguga:
Põlva Roosi Kooli õpilased on aktiivsed lugemisaastast osavõtjad. Meie kooli õpilased õpivad toimetuleku- ja hoolduskooli õppekava alusel. Meil on lapsi, kelle jaoks on ise lugemine väga raske või ei saa ta sellega üldse hakkama. Ometi on igal lapsel õigus suhtlemisele. Nii saigi teoks Roosi Kooli isetehtud raamatute näitus. Iga õpilane sai võimaluse logopeedile jutustada mõni jutuke või lugu. Esialgu oli see ettepanek veidi võõrastav. Hiljem aga juhtus nii, et lapsed ise käisid küsimas, et millal jälle oma jutukest saab rääkida. Koos panime jutud kaante vahele: logopeed kirjutas jutud üles, trükkisime koos need ära ja lapsed joonistasid oma lugudele ka illustratsioonid. Mõned lapsed on kõnetud, nemad koostasid raamatu piktogrammide ja piltidega. Laste huvi endatehtud raamatu vastu on suur. Plaanis on igal aastal mitu korda raamatut täiendada, et sellest saaks tore parajalt paks lugemis- ja vaatamisvara. Meile meeldib ütlemine: "Igaühel on õigus suhelda ja sellest rõõmu tunda. Aidakem ainult selleks võimalust leida!" Nii me koos tegimegi.
Need paarkümmend õpilast, kes raamatuid tehes lugusid jutustama õppisid, väärivad suurt kiitust, samamoodi ka nende õpetajad ja logopeed.
Siin on veel üks foto samade laste loominguga:
Subscribe to:
Posts (Atom)