Lugemismõnust, veidi isiklik

Lugemisaasta üks peamisi eesmärke on tuletada meelde, et lugemine on nauding. Samasugune kui šokolaadi söömine, veini joomine või… (igaüks kasutagu fantaasiat). Ilma lugemise mõnuta ei ole ükski raamat see, mis ta võiks olla, sest raamat, olles autori käeulatusest eemale triivinud, hakkab elama uut elu, sadu, tuhandeid elusid lugejate kaasabil ning mis saaks olla hullem kui mõnuta loetud raamat. See on nagu poolikuks jäänud elu, silmapiiril terendav, kuid avastamata jääv maailm. See on nagu piinav teadmine sellest, mis võinuks olla teisiti, kui oleks osanud ette näha valikute või valimata jätmiste tagajärgi. Lugemata raamat on võimalus ning meie kui lugeja võimuses on see võimalus ära kasutada või käest lasta. Mida küll tunneb kirglik lugemishuviline raamaturiiuli ees? Lugejad (kirglikud eriti) teavad. Rõõmu, et nii palju põnevat on veel ees, piina, et nii palju jääb lugemata. Jah, lugemine on ajalik, ajast sõltuv. Loodan siiski, et lugejate paradiisis ei saa raamaturiiulid iialgi otsa ning seal on olemas kõik kunagi kirjutatud teosed, ja ka need, mida pidevalt juurde kirjutatakse.
Hetkel, kell 2 öösel ja unesegasena, panen kirja mõned teosed, mida olen eriti nautinud, iga sõna keelel kaalunud nagu hõrku suupistet: Erkki Luugi „Valitud teosed“ (2008), Andres Ehini „Täiskuukeskpäev“ (1990) ja „Sitikas suudleb kuud“ (2008) (ja tegelikult mitmed teised). Anti Saare „Tekste siledast ruumist“ (2009) ma alles ihaldan, ootus on suur, loen päevi hetkeni, mil saan selle teose kallale asuda. Nimekiri on pikk, aga päev/öö lühike. Las ülejäänud nimekiri jääb teiseks korraks või teisteks kordadeks.

Krista

Loodan, et hea eeskuju on nakkav

Olen igasugustes esinemistes ja intervjuudes kutsunud kõiki üles andma oma tagasihoidlik panus lugemisaasta korraldamisse: looma raamatuklubisid, korraldama raamatuvahetusi ja muid toredaid üritusi, käima raamatuid ette lugemas haiglates, vanadekodudes, lastekodudes jne. Selle tõttu olin täna väga rõõmus, kui sain Katrinilt kirjastusest Koolibri järgneva kirja:

"Lugemisaasta koduleheküljel kirjutatakse: "Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe."
Nuputasin, kuidas meie kirjastus Lugemisaasta tegemistes saaks osaleda ja mõtlesin, et kui läheksime kord nädalas Tallinna Diakooniahaiglasse ja loeksime seal oma kirjastuse raamatutest ette neile, kes enam ise ei loe, ehk oleks sellest rõõmu.
Plaan leidis toetajaid, haigla juhataja ütles, et see on väga hea mõte ja 12 kirjastuse töötajat on rõõmuga hakkamas. Käisin täna esimest korda. Võtsin kaasa "Eesti rahva ennemuistsed jutud" ja lugesin esimese loo, "Kullaketrajad". Kuulamas oli umbes 15 inimest ja kui ma lõpetasin, siis nad isegi plaksutasid natuke. Tundus, et meeldis. See oli tore kogemus ja heameel töökaaslastest, kes selles ettevõtmises rõõmuga kaasa löövad."

Minul on igatahes hea meel, et leidus 12 vahvat inimest, kes raamatu haarasid ja head tegema tõttasid. Oleks selliseid rohkem!

Loodan, et keegi nüüd ennast puudutatuna ei tundnud, kuna on sama tubli olnud. Ma lihtsalt ei tea sellest midagi. Sellepärast palungi, et saadaksite mulle oma tegemistest infot, pilte võib ka saata. Aadress on krista.ojasaar@kul.ee.

K.

Mõned tänusõnad

Loodetavasti vaatas suur hulk muusika- ja muidu huvilisi Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontserti, kus säras Rootsi metsosopran Malena Ernman. Tähelepanelikul telesõbral ei jäänud kindlasti märkamata kontserdi sisse- ja vahejuhatused, kus juhiti tähelepanu alanud lugemisaastale. Ja mis veel võluvam, neid juhatusi tegi noor näitekirjanik Jim Ashilevi. Aitäh, Eesti Kontsert, aitäh, ETV! Pikk pai Sulle, Marko (kaudselt ka Helenele); loodetavasti ei kulu väga palju aega järgmise kohtumiseni šokolaadi ja kohviga ;)

Algas lugemisaasta!

Käes on 1. jaanuar 2010 ja see tähendab, et käes on lugemisaasta. Tõsi, hiilivalt on see juba alanud - paar nädalat tagasi avati Võru Linnagaleriis näitus "Kiri", mis on pühendatud kirjutamisele ja kirjutatud sõnumi edastamisele. Juba 6. jaanuaril on Haapsalus järgmine üritus. Et mitte kõike ümber jutustada, siis soovitan huvilistel vaadata lugemisaasta kodulehte (www.lugemisaasta.ee).
Uue aasta saabumisel antakse ikka lubadusi. Minu lubadused on sellised: 1) jätkan blogimist ja 2) loen palju (oh, seda on lihtne täita :).